Erinevus SSD ja HDD vahel

SSD vs. HDD: tea erinevust

• SSD tähistab Solid State Drive, HDD aga kõvaketast.
• SSD on andmete lugemisel ja kirjutamisel kiirem, samas kui HDD-l on andmete lugemise ja kirjutamise kiirus aeglasem.
• SSD-l on väiksem latentsusaeg, samas kui HDD-l on suurem latentsusaeg.
• SSD toetab rohkem I/O toiminguid sekundis (IOPS), samas kui HDD toetab vähem I/O toiminguid sekundis (IOPS).
• SSD sellist müra ei tekita. Teisest küljest võib HDD tekitada mehaaniliste liikumiste tõttu müra.
• Kõvaketaste liikuvad osad muudavad need kokkupõrgete ja kahjustuste suhtes haavatavaks, kuid SSD-draivid taluvad vibratsiooni kuni 2000 Hz.

Siin olen analüüsinud SSD ja HDD erinevust ning hindan põhjalikult nende plusse ja miinuseid.

Mis on pooljuhtketas (SSD)?

pooljuhtketas (SSD) on püsiv salvestusseade, mis salvestab ja otsib andmeid pidevalt pooljuht-välkmällu. Need andmed salvestatakse aga taldrikute asemel omavahel ühendatud välkmälu kiipidele, mis teeb need kiiremaks kui kõvakettad. See pakub HDD-ga võrreldes paremat jõudlust.

Mis on kõvaketas (HDD)?

Kõvaketas kasutab magnetismi, mis võimaldab salvestada andmeid pöörlevale taldrikule. Sellel on lugemis-/kirjutuspea, mis hõljub andmete lugemiseks ja kirjutamiseks pöörleva taldriku kohal. Mida kiiremini vaagen pöörleb, seda kiiremini suudab HDD töötada. HDD koosneb ka I/O-kontrollerist ja püsivarast, mis ütleb riistvarale, mida teha, ja suhtleb ülejäänud süsteemiga. HDD täisvorm on Hard Disk Drive.

Erinevus SSD ja HDD vahel

Minu praktiliste teadmiste põhjal on siin SSD ja HDD erinevuste jaotus.

Võrdluse alus	Solid State Drive	Hard Disk Drive
R/W aeg	SSD-l on lühem lugemis- ja kirjutamisaeg.	Kõvakettal on pikem lugemis- ja kirjutamisaeg.
Hilinemine	SSD-l on madalam latentsusaeg.	HDD-l on suurem latentsusaeg.
toetab	SSD toetab rohkem I/O toiminguid sekundis (IOPS).	HDD toetab vähem I/O toiminguid sekundis (IOPS).
Killustatus	SSD-draivil killustumist ei toimu.	Pikema aja jooksul ja HDD-le salvestatud suuremate failide puhul on killustumise tõenäosus suur.
Salvestusmahud	SSD-draiv pakub piiratud salvestusmahtu.	HDD on saadaval mitme erineva võimsusega.
Täisvorm	SSD tähistab Solid State Drive.	HDD tähistab kõvaketast.
R/W kiirus	SSD on andmete lugemisel ja kirjutamisel kiirem.	HDD pakub andmete lugemiseks ja kirjutamiseks aeglasemat kiirust.
Kaal	SDD-draivid on kergemad kui HDD-draivid, kuna neil pole pöörlevaid kettaid, spindleid ega peegleid.	Kõvaketas kaalub rohkem.
jõudlus	SSD-draivi jõudlust ei mõjuta killustatus kunagi.	HDD-draivide jõudlus halveneb killustatuse tõttu.
Liikumine	SSD-draivid taluvad vibratsiooni kuni 2000 Hz, mis on rohkem kui HDD.	Kõvaketaste liikuvad osad muudavad need vibratsioonist tingitud kokkupõrgete ja kahjustuste suhtes haavatavaks.
Energiatarve	SSD ei sisalda mehaanilisi osi, vaid ainult elektroonilisi osi, nagu IC-d.	Kõvaketas sisaldab liikuvaid mehaanilisi osi, nagu näiteks käsi.
Maksma	SSD on uuemat tüüpi salvestusdraiv.	HDD-draiv on vanem ja traditsioonilisem.
müra	SSD ei tekita müra.	HDD võib mehaaniliste liigutuste tõttu tekitada müra.
SUURUS	SDD on saadaval 2.5-, 1.8- ja 1.0-tollisena, suurendades vaba ruumi arvutis, eriti lauaarvutis või serveris.	Kõvakettad on laua- ja sülearvutite jaoks tavaliselt 3.5- ja 2.5-tollised.
Osa tüüp	SDD-draivil pole liikuvaid osi. Suurema kasutamise korral on nende ebaõnnestumise tõenäosus väiksem.	Kõvakettal on liikuvad osad ja magnetplaadid. Suurema kasutuse korral on neil suurem tõenäosus ebaõnnestuda.

SSD vs HDD kiirus

Kiiruse poolest on SSD-d kõvaketastest kõvasti kiiremad, kuna SSD-del ei ole sama elektriskeemi ja liikuvaid osi nagu HDD-del. Tüüpiline 7200 RPM HDD suudab pakkuda lugemis-/kirjutuskiirust 80–160 MB/s, samas kui tüüpiline SSD lugemis-/kirjutuskiirus on 200–550 MB/s, mis teeb sellest ideaalse valiku parema jõudluse saavutamiseks.

Kuidas kõvaketas töötab?

. kõvaketas koosneb paljudest pöörlevatest magnetplaatidest, mis salvestavad andmeid, ja mitmest lugemis-/kirjutuspeadest mehaanilistel õladel, mis liiguvad vaagnate pinnal.

Andmete lugemiseks või kirjutamiseks taldriku teatud sektoris peab pea liikuma sobivasse asendisse ja seejärel ootama, kuni vaagen pöörleb, kuni sektor selle alt läbi läheb.

Kuidas SSD töötab?

SSD-draiv töötab täiesti teisiti kui HDD. See kasutab pooljuhtmeediumi, tavaliselt NAND-i (sageli tuntud kui välklamp). Andmeid kirjutab NAND-i või loeb sealt kontroller, mida peetakse seadme ajuks.

koos SSD, ei ole muutuvat otsimisaega ega pöörlemislatentsust, kuna kõigile SSD osadele pääseb juurde sama aja jooksul. SSD lugemis- ja kirjutamiskiirus on ebaühtlane, mistõttu andmete lugemine on väga kiire, kuid SSD kirjutamiskiirus on üsna aeglasem. See on sellepärast SSD salvestusruum koosneb üksikutest NAND-rakkudest, mis aitab teil salvestada ühe bitti andmeid, ja lahtrite rühmad on korraldatud lehtedeks. Lisaks on lehtede rühmad jaotatud plokkideks.

HDD eelised

Selles osas uurin kõvaketaste kasutamise eeliseid:

• See tagab suure salvestusmahu.
• Salvestatud üksused ei lähe kaotsi isegi siis, kui arvuti välja lülitatakse.
• See on fikseeritud arvuti sees, nii et see ei saa kaduda.
• Arvutid saavad nendega hõlpsalt suhelda.
• See võib salvestada selliseid andmeid nagu tekstidokumendid, pildid, videod jne.
• HDD-seadmed võivad salvestada operatsioonisüsteemi faile ja tarkvaraga seotud faile.
• See on väga väike ja kasutuses kaasaskantav.
• Need on SSD-dega võrreldes odavamad.

SSD eelised

Siin käsitlen SSD-draivi kasutamise eeliseid:

• SSD-draivid pakuvad juurdepääsukiirust 35 kuni 100 mikrosekundit. Seega suudab see pakkuda 100 korda suuremat jõudlust kui kõvakettad.
• SSD-del on kerged komponendid või liikuvad osad, kuna need on mobiilisõbralikumad ja sobivad palju paremini pidevaks reisimiseks.
• SSD-draivid on vastupidavad ja väga vastupidavad.
• SDD kasutab andmete salvestamiseks välkmälu, mis tagab parema töökindluse.

HDD miinused

Selles jaotises kirjeldan üksikasjalikult kõvaketaste kasutamise miinuseid:

• Kui kõvaketas jookseb kokku, siis arvuti ei tööta.
• Kui kõvaketas jookseb kokku/kahjub, kaotate oma olulised andmed.
• Kõvaketta rikke korral on andmete taastamine keeruline.
• Tavaline "pea" võib kokku kukkuda, mis kahjustab ketta pinda.
• Kõvaketas on arvuti sees fikseeritud, nii et te ei saa seda teise arvutisse üle kanda.

SSD miinused

Meie kogemuse kohaselt on need SSD-de kasutamise puudused.

• SDD esialgne hind on palju suurem kui HDD
• SSD-del on piiratud arv kordi, mil andmeid saab draivi teatud osale kirjutada, kustutada ja ümber kirjutada.
• SSD maksimaalne maht on piiratud. Välkmälu edusammud suurendavad aga järjekindlalt SSD-de salvestusmahtu.

Kuidas valida SSD ja HDD vahel

Minu kogemuse kohaselt parandavad SSD-de vastupidavus ja kiired juurdepääsuajad arvutuskeskkondi, kuigi kõvakettad sobivad siiski hästi vähem intensiivsete salvestuslahenduste jaoks.

Kui hind pole piirang, läheb minu hääl SSD-dele. Need on ülikiired, vastupidavad ja usaldusväärsed.

Kui teie rakendus vajab palju salvestusruumi ilma sagedase R/Wta (nt arhiveerimine/varundamine), valige kõvaketas.

Kuigi SSD on minu valik nr 1.