Erinevus riistvara ja tarkvara vahel

Mis on riistvara?

Riistvara on füüsiline seade või arvuti komponent, mis on arvutiga füüsiliselt ühendatud. Need on peamised elektroonilised seadmed, mida arvuti ülesehitamiseks kasutatakse. Riistvara näideteks on arvutiprotsessor (keskprotsessor), mäluseadmed (RAM), monitor, klaviatuur, hiir ja salvestusseadmed (HDD või SSD).

Ilma riistvarata ei saa arvutiseadmed töötada ja tarkvaral poleks millegagi töötada. Riistvara ja tarkvara suhtlevad üksteisega ning tarkvara ütleb riistvarale, milliseid ülesandeid ta peab täitma.

Mis on tarkvara?

Arvutitarkvara on juhiste või programmide kogum, mis on loodud ja arendatud konkreetsete ülesannete täitmiseks. IT-spetsialistid loovad kohandatud programme, mida saab kasutada meie igapäevaelu teatud valdkondades. Seda tüüpi tarkvara või programmid on abiks konkreetsete ülesannete täitmisel ja vähendavad tohutult inimeste pingutusi.

Erinevused riistvara ja tarkvara vahel

Siin on mõned olulised punktid, mis eristavad riistvara ja tarkvara:

riistvara	tarkvara
Riistvara on füüsiline seade, mis on vajalik tarkvara salvestamiseks ja käivitamiseks (käitamiseks).	Tarkvara on juhiste kogum, mis võimaldab kasutajal riistvaraga suhelda ja käskida seda konkreetset ülesannet täita.
Masina tasemel ülesande täitmiseks kasutatakse riistvaraseadmeid	Tarkvara kasutatakse selleks, et anda juhiseid, millist tööd peaks Riistvara selle tüüpidest lähtuvalt tegema.
Riistvara sõltub tarkvarast, kuna see hakkab tööle pärast tarkvara laadimist.	Tarkvara pakub riistvarajuhiseid konkreetse toimingu tegemiseks, nii et ilma riistvarata ei saa tarkvara seda ülesannet täita.
Riistvara rike on juhuslik.	Tarkvaratõrge tekib süstemaatilise vea, suurema-väiksemate versioonivea jms tõttu.
Riistvara kulub ajaga.	Tarkvara on vastupidav ja ei kulu ajaga ära. Siiski võivad tarkvaras esineda vead, mida saab parandada.
Riistvara on käegakatsutav.	Tarkvara on immateriaalne.
Riistvara töötab tarkvaralahenduste tarnesüsteemina.	Riistvara põhiülesannete (nt sisselülitamine ja sisendile reageerimine) täitmiseks pole tarkvara vaja.
Sellel on neli peamist kategooriatüüpi: sisend, väljundsalvestus ja väliskomponendid.	Selle saab jagada süsteemitarkvaraks ja rakendustarkvaraks.
Seda ei saa võrgu abil elektriliselt ühest kohast teise üle kanda.	Saate selle elektrooniliselt üle kanda.
Kui riistvara on kahjustatud, peate selle uuega asendama.	Kui tarkvara on kahjustatud, saate installida varukoopia CD-lt/DVD-lt, USB-lt või veebist.
Tavalise riistvara näited on klaviatuur, hiir, printer, monitor, kõvaketas, RAM, ROM jne.	Levinud tarkvara näited on MS Word, Excel, PowerPoint, Photoshop, MySQLJne
Viirused ei saa riistvara nakatada.	Viirused võivad tarkvara nakatada.

Riistvara tüübid

Siin on riistvara neli kõige olulisemat komponenti:

• RAM

  RAM-i definitsioon on Random-Access Memory, mis on üldiselt tuntud kui matemaatikakasutaja süsteemi põhimälus. Seda nimetatakse ka ajutiseks mäluks või vahemäluks. Seda tüüpi mällu salvestatud teave läheb kaduma, kui arvuti või sülearvuti toide välja lülitatakse.

• ROM

  ROM-i määratlus on kirjutuskaitstud mälu, mis on püsimälutüüp. Selle sisu ei lähe kaduma ka toiteallika väljalülitamisel. Arvuti tootja määrab ROM-i teabe. See on tootmise ajal püsivalt salvestatud, mida kasutaja ei saa üle kirjutada.

• Protsessor

  Keskprotsessor, rahvapäraselt tuntud kui CPU, vastutab peaaegu kõigi arvutitoimingute eest. See teostab aritmeetilisi ja loogilisi tehteid, sealhulgas liitmist, lahutamist, jagamist, korrutamist, loogilisi tehteid jne.

• Motherboard: Emaplaat on arvuti süda, millel on kõik masina põhikomponendid ja üks prinditud trükkplaadi. Need komponendid on üldjuhul CPU, kõvaketas, transistorid, RAM ja laienduspesad, PCI pesad, USB pordid jne, mis asetatakse emaplaadile.
• GPU: Graafikaprotsessorid on väga sarnased protsessoritega, välja arvatud see, et need on spetsialiseerunud piltide ja graafika käitlemisele.

Tarkvara tüüp

Me elame infotehnoloogia ajastul. Tarkvara on programm või programmide kogum, mis sooritab teatud toiminguid. Peamiselt on kahte tüüpi tarkvara:

• System Software
• Rakendustarkvara

System Software

Süsteemitarkvara on programmide komplekt, mis juhib ja haldab arvuti riistvara toiminguid. Samuti aitab see rakendusprogramme õigesti käivitada.

Süsteemitarkvara aitab arvutil juhtida arvutisüsteemi tööd ja laiendada töötlusfunktsioone. Samuti muudab see arvuti töö kiireks, tõhusaks ja turvaliseks. Näide: Operatingsüsteem, programmeerimiskeel jne.

Rakendustarkvara

Rakendustarkvara on programm, mis teeb kasutaja heaks reaalset tööd. See on enamasti loodud kasutaja jaoks konkreetse ülesande täitmiseks.

Rakendustarkvara toimib vahendajana lõppkasutaja ja süsteemitarkvara vahel. Seda tuntakse ka rakenduspaketina. Seda tüüpi tarkvara on kirjutatud kõrgetasemelise keelega nagu C, Java, VB.Net jne. See on kasutajaspetsiifiline ja loodud vastama kasutaja nõuetele.

Samuti saate ühele süsteemitarkvarale installida mitu rakendustarkvara. Sellist tarkvara saate salvestada CD-dele, DVD-dele, mälupulkadele või muudele salvestusseadmetele. Näide: Microsoft Word, meediumipleier, andmebaas jne.

Olulised riistvarakomponendid

Siin on mõned olulised riistvarakomponendid:

Sisendseadmed

Klaviatuur on riistvaraseade, mis võimaldab kasutajal andmeid sisestada. Klaviatuuri paigutus meenutab väga palju lisaklahvidega kirjutusmasinat. Hiir on ka sisendseade, mis koosneb kolmest elemendist: 1) vasak klõps, 2) paremklõps ja 3) veerev ratas.

Vastavalt hiire liikumisele saate juhtida kursori asukohta ekraanil. Juhtkangid, valguspliiats, skanner ja vöötkoodilugeja on mõned sisendseadmete tavalised näited.

Väljundseadmed

Väljundseadmed on välisseadmed, mis enamasti saavad arvutist andmeid ja kuvavad tulemusi kasutajale. See võib olla ekraan (monitor), projektor või mis tahes muu seade.

Monitor on näide väljundseadmest, mis kuvab arvuti andmeid või visuaale. Teine väljundseade on printer, mis aitab detaile paberile printida.

Teisesed salvestusseadmed

Teisesed salvestusseadmed salvestavad andmeid seni, kuni andmed tühistatakse või kustutatakse. Need seadmed salvestavad andmeid püsivalt, seega nimetatakse seda mittelenduvaks mäluks.

Pealegi ei kustuta toite väljalülitamine kunagi teisestes salvestusseadmetes olevaid andmeid. Kõvaketas, CD, DVD, SSD on mõned levinumad näited teisestest salvestusseadmetest.

• Kõvaketas/mälupulk: Kõvakettad ehk püsimälu on arvutiseade, mis salvestab andmeid (nt fotod, failid, videod jne) pikema aja jooksul isegi siis, kui toide puudub. Mälutarkvara on saadaval vanemate magnetketaste või uuemate SSD-draivide või "flash" tüüpi salvestusseadmetena.
• Laienduskaardid/pesad: Laienduskaardid on veel üks oluline komponent, mis võimaldab arvutit teatud aja jooksul laiendada ja funktsionaalsust täiendada. Emaplaadile saab lisada laienduskaarte.

Kas teil on riistvara ilma tarkvarata?

Kuigi arvuti ei saa töötada ilma riistvarata, on riistvara töötamiseks vaja ka tarkvara. Näiteks teie lemmikvideomäng või videokonverentsiplatvorm on mõlemad näited tarkvarast, mis vajab teie soovitud töötamiseks arvutiriistvara (nt videokaardid, mälu, protsessorid, monitorid ja heliseadmed).

Kas teil on tarkvara ilma riistvarata?

Mõnes olukorras võib arvuti töötada ilma tarkvara installimata. Kui aga interpretaatorit või operatsioonisüsteemi sel ajal ei leita, siis see kas näitab viga või ei väljasta infot. Arvuti peab nii kasutajal kui ka tarkvaral arvuti riistvaraga suhtlema.

Programmide installimine arvutisse ja operatsioonisüsteemi on vajalik arvuti lisavõimaluste jaoks. Näiteks pole vaja tekstitöötlusprogrammi, kuid see võimaldab väga lihtsalt luua dokumente ja kirju.