Erinevat tüüpi muutmälu (Random Access Memory) selgitus
Nathaniel Brooks
⚡ Nutikas kokkuvõte
Muutmälu (RAM) on arvuti muutumatu põhimälu, mis salvestab ajutiselt andmeid ja kaob toite väljalülitamisel. Seda on kahte peamist tüüpi: staatiline RAM ja dünaamiline RAM, millel on mitu varianti.
Mis on RAM?
RAM-i täielik vorm on muutmälu. Seda tüüpi mällu salvestatud teave kaob, kui arvuti või sülearvuti toide välja lülitatakse. RAM-i salvestatud teavet saab kontrollida BIOS-i abil. Seda tuntakse üldiselt arvutisüsteemi põhimälu, ajutise mälu, vahemälu või volatiilse mäluna.
RAM-i ajalugu
Siin on RAM-i ajaloo olulisemad verstapostid:
| RAM-i tüüp | Leiutamise aasta |
|---|---|
| FPM (kiire lehe režiimi RAM) | 1990 |
| EDO RAM (laiendatud andmed muutmälust välja) | 1994 |
| SDRAM (üks dünaamiline RAM) | 1996 |
| RDRAM (Rambus RAM) | 1998 |
| DDR (Double Andmeedastuskiirus) | 2000 |
| DDR2 | 2003 |
| DDR3 | 2007 |
| DDR4 | 2012 |
RAM -i tüübid
Kaks peamist RAM-i tüüpi on:
- Staatiline RAM
- Dünaamiline RAM
Staatiline RAM
Staatiline RAM on SRAM-i täielik vorm. Seda tüüpi RAM-is salvestatakse andmeid kuue transistoriga mäluelemendi oleku abil. Staatilist RAM-i kasutatakse enamasti protsessori (CPU) vahemäluna.
Dünaamiline RAM
DRAM on lühend dünaamilisest muutmälust (Dynamic Random Access Memory). See on muutmälu tüüp, mis võimaldab iga andmebiti salvestada eraldi kondensaatorisse kindla integraallülituse sees. Dünaamiline muutmälu on paljude tänapäevaste lauaarvutite standardmälu.
Seda tüüpi RAM on volatiilne mälu, mida tuleb regulaarselt pingega värskendada. Vastasel juhul kaotab see sinna salvestatud teabe.
SRAM VS DRAM
| SRAM | DRAM |
|---|---|
| SRAM-il on madalam juurdepääsuaeg, seega on see DRAM-iga võrreldes kiirem. | DRAM-il on pikem juurdepääsuaeg, seega on see aeglasem kui SRAM. |
| SRAM on kallim kui DRAM. | DRAM maksab SRAM-iga võrreldes vähem. |
| SRAM vajab pidevat toiteallikat, mis tähendab, et seda tüüpi mälu tarbib rohkem energiat. | DRAM pakub väiksemat energiatarbimist, kuna teave salvestatakse kondensaatorisse. |
| Sellel on keerukas sisemine vooluring ja see pakub vähem salvestusmahtu võrreldes sama füüsilise suurusega DRAM-mälukiibiga. | DRAM-i ühebitises mäluelemendis on väike sisemine vooluring. Saadaval on suur salvestusmaht. |
| SRAM-il on madal pakenditihedus. | DRAM-il on kõrge pakenditihedus. |
Muud olulised RAM-i tüübid
FPM DRAM
Kiire lehe režiimis dünaamiline muutmälu (Fast Page Mode) on RAM-i tüüp, mis ootab läbi kogu andmebiti leidmise protsessi veeru ja rea kaupa ning seejärel loeb bitti enne järgmise biti lugemist. Maksimaalne edastuskiirus on umbes 176 Mbps.
SDR-RAM
SDR RAM on täielik vorm SyncKroonne dünaamiline muutmälu. Selle ligipääsuaeg on 25–10 ns (nanosekundit) ja need on saadaval 168 kontaktiga DIMM-moodulites (kaherealine mälumoodul).
Nad salvestavad andmeid kondensaatorite ja integraallülituste (IC) abil. Ühel küljel on neil klemmid, mida saab sisestada emaplaadi mälu jaoks mõeldud üksikutesse pesadesse.
RD RAM
Rambus Dynamic Random Access Memory on RDRAM-i täielik vorm. Seda tüüpi RAM-kiip töötab paralleelselt, mis võimaldab saavutada andmeedastuskiirust 800 MHz või 1,600 Mbps. See tekitab palju rohkem soojust, kuna töötab nii suurel kiirusel.
Videomälu (video)
Videoadapterite jaoks optimeeritud RAM-i nimetatakse VRAM-iks. Nendel kiipidel on kaks porti, nii et videoandmeid saab kiipidele kirjutada samal ajal, kui videoadapter loeb regulaarselt mälu monitori praeguse kuva värskendamiseks.
EDO RAM
EDO DRAM on lühend terminist Extended Data Output Random Access Memory. See ei oota esimese biti töötlemise lõppu enne järgmise biti juurde liikumist. Niipea kui esimese biti aadress on leitud, hakkab EDO DRAM otsima järgmist bitti.
Flash mälu
Välkmälu on elektriliselt kustutatav ja programmeeritav püsimälu tüüp. See kasutab biti salvestamiseks ühe transistori mälu. See pakub väikest energiatarbimist ja aitab vähendada kulusid. Seda kasutatakse peamiselt digitaalkaamerates, MP3 mängijad jne.
DDR SDRAM
DDR SDRAM-i täisvorm on Double Andmekiirus Synckronoosne dünaamiline muutmälu. See on täpselt nagu SDRAM. Ainus erinevus nende kahe vahel on see, et sellel on suurem ribalaius, mis pakub suuremat kiirust. Selle maksimaalne edastuskiirus L2 vahemälusse on umbes 1,064 Mbps.
RAM-i kasutusalad
Siin on RAM-i olulisemad kasutusalad:
- RAM-i kasutatakse arvutis märklaua, puhvri ja põhimäluna.
- See pakub kiiret töökiirust.
- See on populaarne ka oma ühilduvuse tõttu.
- See pakub väikest energiakadu.
RAM tüüpide jõudluse võrdlus
| Standard | Aeg turul | Sisemine määr | Siini kell (MHz) | prefetch | Andmeedastuskiirus (MT/s) | Edastuskiirus (GB/s) | Pinge |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| SDRAM | 1993 | 100-166 | 100-166 | 1n | 100-166 | 0.8-1.3 | 3.3 |
| DDR | 2000 | 133-200 | 133-200 | 2n | 266-400 | 2.1-3.2 | 2.5/2.6 |
| DDR2 SDRAM | 2003 | 133-200 | 266-400 | 4n | 533-800 | 4.2-6.4 | 1.8 |
| DDR3 | 2007 | 133-200 | 533-800 | 8n | 1066-1600 | 8.5-14.9 | 1.35/1.5 |
| DDR4 | 2014 | 133-200 | 1066-1600 | 8n | 2133-3200 | 17-21.3 | 1.2 |
