Erinevat tüüpi muutmälu (Random Access Memory) selgitus
Nathaniel Brooks
Mis on RAM?
RAM-i täisvorm on muutmälu. Seda tüüpi mällu salvestatud teave läheb kaduma, kui arvuti või sülearvuti toide välja lülitatakse. RAM-i salvestatud teavet saab kontrollida BIOS-i abil. Seda tuntakse üldiselt kui arvutisüsteemi põhimälu või ajutist mälu või vahemälu või püsimälu.
RAM-i ajalugu
Siin on olulised maamärgid RAM-i ajaloost:
| RAM-i tüüp | Leiutamise aasta |
|---|---|
| FPM (kiire leherežiimi RAM) - | 1990 |
| EDO RAM (laiendatud andmed muutmälust välja) | 1994 |
| SDRAM (üks dünaamiline RAM) | 1996 |
| RDRAM (Rambus RAM) | 1998 |
| DDR (Double Andmeedastuskiirus) | 2000 |
| DDR2 | 2003 |
| DDR3 | 2007 |
| DDR4 | 2012 |
RAM -i tüübid
Kaks peamist RAM-i tüüpi on:
- Staatiline RAM
- Dünaamiline RAM
Staatiline RAM
Staatiline RAM on SRAM-i täisvorm. Seda tüüpi RAM-is salvestatakse andmed kuue transistori mäluelemendi oleku abil. Staatilist RAM-i kasutatakse enamasti protsessori (CPU) vahemäluna.
Dünaamiline RAM
DRAM tähistab dünaamilist muutmälu. See on teatud tüüpi RAM, mis võimaldab salvestada iga andmebiti konkreetse integraallülituse eraldi kondensaatorisse. Dünaamiline RAM on paljude kaasaegsete lauaarvutite standardne arvutimälu.
Seda tüüpi RAM on muutlik mälu, mida tuleb regulaarselt pingega värskendada. Vastasel juhul kaotab see talle salvestatud teabe.
SRAM VS DRAM
| SRAM | DRAM |
|---|---|
| SRAM-il on madalam juurdepääsuaeg, seega on see DRAM-iga võrreldes kiirem. | DRAM-il on pikem juurdepääsuaeg, seega on see aeglasem kui SRAM. |
| SRAM on kallim kui DRAM. | DRAM maksab SRAM-iga võrreldes vähem. |
| SRAM vajab pidevat toiteallikat, mis tähendab seda tüüpi mälu, mis tarbib rohkem energiat. | DRAM pakub väiksemat energiatarbimist, kuna teave salvestatakse kondensaatorisse. |
| See on keeruline sisemine vooluring ja see pakub vähem salvestusmahtu, võrreldes sama füüsilise suurusega DRAM-mälukiibiga. | See on DRAM-i ühebitise mäluelemendi väike sisemine vooluahel. Saadaval on suur mälumaht. |
| SRAM-il on madal pakenditihedus. | DRAM-il on kõrge pakenditihedus. |
Muud olulised RAM-i tüübid
FPM DRAM
Kiire leherežiimi dünaamiline muutmälu on teatud tüüpi RAM, mis ootab kogu protsessi, et leida veergude ja ridade kaupa andmeid ja seejärel lugeda bitti enne järgmise biti algust. Maksimaalne edastuskiirus on umbes 176 Mbps.
SDR-RAM
SDR RAM on sünkroonse dünaamilise juurdepääsumälu täisvorm. Selle juurdepääsuajad jäävad vahemikku 25–10 ns (nanosekund) ja need on 168 kontaktiga DIMM-i (kaherealise mälumooduli) moodulites.
Nad salvestavad andmeid kondensaatorite abil, kasutades IC-sid (integreeritud vooluahelaid). Nende ühel küljel on otsad, mille saab sisestada emaplaadi mälu jaoks mõeldud üksikute pesade sisse.
RD RAM
Rambus Dynamic Random Access Memory on RDRAM-i täisvorm. Seda tüüpi RAM-kiibid töötavad paralleelselt, mis võimaldab saavutada andmeedastuskiirust 800 MHz või 1,600 Mbps. See tekitab palju rohkem soojust, kuna need töötavad nii suurel kiirusel.
VRAM (video):
Videoadapterite jaoks optimeeritud RAM-i nimetatakse VRAM-iks. Nendel kiipidel on kaks porti, nii et videoandmeid saab kiipidele kirjutada samal ajal, kui videoadapter loeb regulaarselt mälu, et värskendada monitori praegust kuva.
EDO RAM
EDO DRAM on lühend sõnadest Extended Data Output Random Access Memory. See ei oota esimese biti töötlemise lõpetamist, enne kui jätkab järgmisega. Niipea, kui esimese biti aadress on leitud, hakkab EDO DRAM otsima järgmist bitti.
Flash mälu
Välkmälu on elektriliselt kustutatav ja programmeeritav püsimälutüüp. See kasutab biti salvestamiseks ühe transistori mälu. See pakub madalat energiatarbimist ja aitab vähendada kulusid. Seda kasutatakse peamiselt digikaamerates, MP3-mängijates jne.
DDR SDRAM
DDR SDRAM-i täisvorm on Double Andmekiirus Synchronous dünaamiline juhusliku juurdepääsuga mälu. See on täpselt nagu SDRAM. Ainus erinevus nende kahe vahel on see, et sellel on suurem ribalaius, mis pakub suuremat kiirust. Selle maksimaalne edastuskiirus L2 vahemällu on ligikaudu 1,064 Mbps.
RAM-i kasutusalad
Siin on RAM-i olulised kasutusalad:
- RAM-i kasutatakse arvutis märklaua, puhvri ja põhimäluna.
- See pakub kiiret töökiirust.
- See on populaarne ka oma ühilduvuse poolest
- See pakub madalat võimsuse hajumist
RAM tüüpide jõudluse võrdlus
| Standard | Aeg turul | Sisemine määr | Bussikell (MHZ) | Perfectch | Andmeedastuskiirus (MT/s) | Ülekandekiirus (GB/s) | Pinge |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| SDRAM | 1993 | 100-166 | 100-166 | 1n | 100-166 | 0.8-1.3 | 3.3 |
| DDR | 2000 | 133-200 | 133-200 | 2n | 266-400 | 2.1-3.2 | 2.5/2.6 |
| DDR2 SDRAM | 2003 | 133-200 | 266-400 | 4n | 533-800 | 4.2-6.4 | 1.8 |
| DDR3 | 2007 | 133-200 | 533-800 | 8n | 1066-1600 | 8.5-14.9 | 1.35/1.5 |
| DDR 4 | 2014 | 133-200 | 1066-1600 | 8n | 2133-3200 | 17-21.3 | 1.2 |
kokkuvõte
- RAM-i täisvorm on muutmälu.
- Kaks peamist RAM tüüpi on 1) staatiline RAM ja 2) dünaamiline RAM
- Staatiline RAM on SRAM-i täisvorm. Seda tüüpi RAM-is salvestatakse andmed kuue transistori mäluelemendi oleku abil.
- DRAM tähistab dünaamilist muutmälu. See on teatud tüüpi RAM, mis võimaldab salvestada iga andmebiti eraldi kondensaatorisse
- FPM DRAM on kiirleherežiimi dünaamilise muutmälu täisvorm
- Rambuse dünaamiline muutmälu on RDRAM-i laiendatud vorm
- Videoadapterite jaoks optimeeritud RAM-i nimetatakse VRAM-iks.
- EDO DRAM on lühend sõnadest Extended Data Output Random Access Memory.
- Välkmälu on elektriliselt kustutatav ja programmeeritav püsimälutüüp
- DDR-mälu täisvorm on Double Andmeedastuskiirus.
- SRAM-il on madalam juurdepääsuaeg, seega on see DRAM-iga võrreldes kiirem.
- RAM-i kasutatakse arvutis märklaua, puhvri ja põhimäluna.
