IPv4 vs IPv6 – erinevus nende vahel
Bryce Leo
Peamised erinevused IPv4 ja IPv6 vahel
- IPv4 on 32-bitine IP-aadress, IPv6 aga 128-bitine IP-aadress.
- IPv4 kasutab numbrilist adresseerimismeetodit, mis on esitatud kümnendsüsteemis (nt 192.168.1.1), samas kui IPv6 kasutab tähtnumbrilist adresseerimismeetodit koolon-kuueteistkümnendvormingus (nt 2001:0db8:85a3:0000:0000:8e: 2).
- IPv4 binaarsed bitid on eraldatud punktiga (.), IPv6 binaarbitid aga kooloniga (:).
- IPv4 pakub 12 päisevälja, IPv6 aga 8 päisevälja.
- IPv4 toetab leviedastust, samas kui IPv6 ei toeta leviedastust.
- IPv4-l on kontrollsumma väljad, samas kui IPv6-l pole kontrollsummavälju
- Kui võrrelda IPv4 ja IPv6, siis IPv4 toetab VLSM-i (muutuva pikkusega alamvõrgu mask), samas kui IPv6 ei toeta VLSM-i.
- IPv4 kasutab MAC-aadressiga vastendamiseks ARP-i (Address Resolution Protocol), IPv6 aga NDP-d (naabrituvastusprotokolli) MAC-aadressi vastendamiseks.
Mis on IP?
An IP (Interneti-protokolli) aadress on numbriline silt, mis on määratud igale seadmele, mis on ühendatud a arvutivõrk mis kasutab suhtluseks IP-protokolli. IP-aadress toimib teatud võrgus konkreetse seadme identifikaatorina. IP-aadressi nimetatakse ka IP-numbriks või Interneti-aadressiks.
IP-aadress määrab adresseerimis- ja pakettskeemi tehnilise vormingu. Enamik võrke ühendab IP-d TCP-ga (Transmission Juhtprotokoll). Samuti võimaldab see luua virtuaalse ühenduse sihtkoha ja allika vahel.
Nüüd selles IPv4 ja IPv6 erinevuste õpetuses õpime, mis on IPv4 ja IPv6?
Mis on IPv4?
IPv4 on IP-versioon, mida kasutatakse laialdaselt adresseerimissüsteemi abil võrgus olevate seadmete tuvastamiseks. See oli 1983. aastal ARPANETis tootmiseks kasutusele võetud esimene IP versioon. See kasutab 32^2 aadressi salvestamiseks 32-bitist aadressskeemi, mis on rohkem kui 4 miljardit aadressi. Seda peetakse peamiseks Interneti-protokolliks ja see kannab 94% Interneti-liiklusest.
Mis on IPv6?
IPv6 on Interneti-protokolli uusim versioon. Seda uut IP-aadressi versiooni juurutatakse, et rahuldada vajadust rohkemate Interneti-aadresside järele. Selle eesmärk oli lahendada IPv4-ga seotud probleeme. 128-bitise aadressiruumiga võimaldab see 340 unikaalset aadressiruumi. IPv6-d nimetatakse ka IPng-ks (järgmise põlvkonna Interneti-protokoll).
Internet Engineer Taskforce algatas selle 1994. aasta alguses. Selle komplekti disaini ja arendust nimetatakse nüüd IPv6-ks.
IPv4 omadused
IPv4 funktsioonid on järgmised:
- Ühenduseta protokoll
- Lubage luua lihtne virtuaalne suhtluskiht mitmekesiste seadmete kaudu
- See nõuab vähem mälu ja aadresside meeldejätmist
- Protokolli toetavad juba miljonid seadmed
- Pakub videokogusid ja konverentse
IPv6 omadused
Siin on IPv6 funktsioonid:
- Hierarhiline adresseerimise ja marsruutimise infrastruktuur
- Stateful ja Stateless konfiguratsioon
- Teenuse kvaliteedi tugi (QoS)
- Ideaalne protokoll naabersõlmede interaktsiooniks
IPv4 ja IPv6 aadresside erinevused
Siin on peamine erinevus IPv4 ja IPv6 vahel:
| Erinevuste alus | IPv4 | IPv6 |
|---|---|---|
| IP-aadressi suurus | IPv4 on 32-bitine IP-aadress. | IPv6 on 128-bitine IP-aadress. |
| Adresseerimise meetod | IPv4 on numbriline aadress ja selle kahendbitid on eraldatud punktiga (.) | IPv6 on tähtnumbriline aadress, mille kahendbitid on eraldatud kooloniga (:). See sisaldab ka kuueteistkümnendsüsteemi. |
| Päiseväljade arv | 12 | 8 |
| Esitatud päise pikkus | 20 | 40 |
| Kontrollimisel | Sellel on kontrollsumma väljad | Ei sisalda kontrollsumma välju |
| Näide | 12.244.233.165 | 2001:0db8:0000:0000:0000:ff00:0042:7879 |
| Aadresside tüüp | Unicast, ringhääling ja multisaade. | Unicast, multicast ja anycast. |
| Klasside arv | IPv4 pakub viit erinevat IP-aadressi klassid. Klass A kuni E. | lPv6 võimaldab salvestada piiramatul arvul IP-aadresse. |
| konfiguratsioon | Peate äsja installitud süsteemi konfigureerima, enne kui see saab teiste süsteemidega suhelda. | IPv6 puhul on konfiguratsioon valikuline, olenevalt vajalikest funktsioonidest. |
| VLSM tugi | IPv4 tugi VLSM-i (muutuva pikkusega alamvõrgumask). | IPv6 ei paku VLSM-i tuge. |
| Killustatus | Killustamine toimub marsruutide saatmise ja edastamise teel. | Fragmenteerimise teeb saatja. |
| Routing Information Protocol (RIP) | RIP on marsruutimisprotokoll, mida toetab marsruutitud deemon. | RIP ei toeta IPv6. See kasutab staatilisi marsruute. |
| võrgu seadistamine | Võrgud tuleb konfigureerida kas käsitsi või DHCP-ga. IPv4-l oli Interneti kasvu käsitlemiseks mitu kattekihti, mis nõuavad rohkem hooldustööd. | IPv6 toetab automaatse konfigureerimise võimalusi. |
| Parim omadus | NAT-i (võrguaadressi tõlkimise) seadmete laialdane kasutamine, mis võimaldab ühe NAT-aadressi varjata tuhandeid mittemarsruutitavad aadressid, muutes otsast lõpuni terviklikkus saavutatav. |
See võimaldab suure aadressi tõttu otsest adresseerimist Kosmos. |
| Aadressi mask | Kasutage määratud võrgu jaoks hostiosast. | Pole kasutatud. |
| SNMP | SNMP on süsteemihalduseks kasutatav protokoll. | SNMP ei toeta IPv6. |
| Liikuvus ja koostalitlusvõime | Suhteliselt piiratud võrgutopoloogiad, mille liikumine piirab mobiilsust ja koostalitlusvõimet. | IPv6 pakub koostalitlusvõimet ja mobiilsust võrguseadmetesse sisseehitatud võimalused. |
| TURVALISUS | Turvalisus sõltub rakendustest – IPv4 ei loodud turvalisust silmas pidades. | IPSec (Internet Protocol Security) on sisse ehitatud IPv6 protokolli, mida saab kasutada koos korralik võtmeinfrastruktuur. |
| Pakendi suurus | Nõutav paketi suurus 576 baiti, killustamine on valikuline | Vaja on 1208 baiti ilma killustatuseta |
| Pakettide killustatus | Lubab ruuteritelt ja saatvalt hostilt | Ainult hostide saatmine |
| Paketi päis | Ei tuvasta QoS-i käsitlemise paketivoogu, mis sisaldab kontrollsumma suvandeid. | Paketi pea sisaldab välja Flow Label, mis määrab QoS-i käsitlemise paketivoo |
| DNS-kirjed | Aadress (A) salvestab, kaardistab hostinimesid | Aadressi (AAAA) kirjed, hostinimede kaardid |
| Aadressi konfiguratsioon | Käsitsi või DHCP kaudu | Riigita aadressi automaatne konfigureerimine, kasutades Interneti-juhtsõnumiprotokolli versiooni 6 (ICMPv6) või DHCPv6 |
| IP-st MAC-i eraldusvõime | Saate ARP | Multisaadete pakkumine naabritele |
| Kohalik alamvõrk Grupi haldamine | Internet Group Management Protocol GMP) | Multisaadete kuulaja avastamine (MLD) |
| Valikulised väljad | Sellel on valikulised väljad | Ei sisalda valikulisi välju. Kuid laienduse päised on saadaval. |
| IPsec | Interneti-protokolli turvalisus (IPSec), mis on seotud võrguturbega, on valikuline | Interneti-protokolli turvalisus (IPSec) Võrguturbe osas on kohustuslik |
| Dünaamilise hosti konfiguratsiooni server | Kui kliendid soovivad võrguga ühendust luua, peavad nad pöörduma DHCS-i (Dynamic Host Configuration Server) poole. | Klient ei pea ühelegi sellisele serverile lähenema, kuna talle antakse püsivad aadressid. |
| Kaardistamine | Kasutab ARP-i (Address Resolution Protocol), et kaardistada MAC-aadress | Kasutab kaardistamiseks NDP-d (Neighbour Discovery Protocol). MAC aadress |
| Kombitavus mobiilseadmetega | IPv4-aadress kasutab punktide ja kümnendsüsteemi tähistust. Seetõttu ei sobi see mobiilsidevõrkudele. | IPv6-aadress on esitatud kuueteistkümnendsüsteemis, eraldatud kooloniga. IPv6 sobib paremini mobiilile võrkudes. |
IPv4 ja IPv6 ei saa teistega suhelda, kuid võivad eksisteerida koos samas võrgus. Seda tuntakse kui Kahekordne virn.
Mis vahe on IPv4 ja IPv6 vahel?
IPv4 ja IPv6 on mõlemad IP-aadressid need on kahendarvud. IPv4 on 32-bitine kahendnumber ja IPv6 on 128-bitine kahendarvu aadress. IPv4 aadressid on eraldatud punktidega, IPv6 aadressid aga koolonitega.
Mõlemat IP-aadressi kasutatakse võrku ühendatud masinate tuvastamiseks. Põhimõtteliselt on need peaaegu sarnased, kuid erinevad nende toimimise poolest.
Kas IPv4 või IPv6 on parem?
IPv4 on Interneti-protokolli (IP) neljas versioon, IPv6 aga Interneti-protokolli uusim versioon. Seetõttu on IPv6 võrreldes IPv4-ga täiustatud, turvalisem ja kiirem.